EHITUS.GURU

Populaarteaduslik meediakanal

Arvutuslik projekti energiamärgis – kas suur bluff?

Käesolev blogi postitus ei ole mõeldud kedagi halvustama ja siinkirjutaja loodab siiralt, et suurem enamus Eesti projekteerijaid teavad, mida nad teevad ja osakvad teha ka energiaarvutusi.

Kuid kirjutama pani asjaolu, et viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus üsna uus elamu soovib saada endale tarbimisandmete põhist energiamärgist ja saades teada tulemusest – nad paluvad seda mitte Ehitusregistrisse lisada, sest klass tuleb nii vilets, et see vähendaks turuväärtust oluliselt. Või on omanikud tõsiselt üllatunud ja tuleb teha põhjaliku selgitustööd, et miks tuli selline energiamärgise klass. Sest ostu ajal või projektis oli lubatud neile C või B energiaklassi maja, kuid tegelike tarbimiste järgi on tegu meil E või F energiaklassi hoonega.

Lisaks pean siinkohal ütlema, et meie ettevõtte tegeleb ainult tarbimisandmetel põhinevate energiamärgiste väljastamisega. Oleme väljastanud ka mõningaid arvutuslike energiamärgiseid, kuid kuna meie seisukoht on, et arvutusliku energiamärgise peaks väljastama siiski projekteerija oma tööle ja ise oma tulemuste eest ka vastutama, siis oleme nüüd arvutuslikud energiamärgiste tööd kõik ära öelnud. Meie ettevõtte põhitegevusala on auditeerimine – olgu selleks ehitustehnilised auditid või energiaaditid, mitte aga ehitusprojektide koostamine. Meile jääb arusaamatuks olukord, et projekt on olemas, kuid projekteerija ei ole võimeline energiaarvutusi teostama. Mille põhjal valiti siis soojustus, küttevõimsus, aknad?

  

Mis vahe on energiamärgistel?

Kõigepealt väike ja lihtne selgitus, mis vahe on energiamärgistel. Olemas on põhimõtteliselt kaks suurt liiki energiamärgiseid – arvutuslikud energiamärgised ja tarbimisandmetel põhinevad energiamärgised.

Arvutuslik energiamärgis – väljastatakse projekti põhjal, kus arvutatakse välja teoreetiliselt, palju antud projekti järgi ehitatav hoone edaspidi energiat peaks kulutama. Vajalikud lähteandmed saab projektist ja samuti erinevatest määrustest ja standarditest, mille järgi pannakse paika eeldatavad tarbimised. Antud energiamärgis on mõeldud tõestamaks ehitusloa väljastajale, et ehitatav või renoveeritav hoone vastab seaduses nõutud energiatõhususe nõuetele. Arvutuslik energiamärgis kehtib kaks aastat.

Tarbimisandmetel põhinev energiamärgis – väljastatakse reaalse hoone kulu põhjal. Tarbimisandtel põhineva energiamärgise väljastamiseks peab olema vähemalt ühe täisaasta tarbimine, mille põhjal arvutused teostatakse, kuid soovituslikult peaks olema kolme aasta tarbimised. Antud energiamärgis annab kõige parema sõltumatu hinnangu, millised on edaspidi eeldatavad igakuised kulud, kui elustiil ja tarbimised oluliselt ei muutu. Tarbimisandmetel põhinev energiamärgis kehtib kümme aastat.

Miks energiamärgiste arvutatud klassid ei klapi?

Siinkohal teen mina ühe suure üldistuse öeldes, et erinevate energiamärgiste klassid ei tule samad. Kuid põhjuseks on asjaolu, et meie ettevõttes (tegeleme ainult tarbimisandmetel põhinevate energiamärgistega), ei ole meie veel kohanud sellist hoonet, kus tarbimistel koostatud energiamärgis oleks sama, kui varem väljastatud arvutuslik energiamärgis. Loodetavasti on lihtsalt meile sattunud juhtumitega ja üldine pilt nii hull ei ole. Mõnes osas on erinevused kindlasti arusaadavad – sest ei ole olemas perekonda, kes oleks see nn standardi keskmine perekond, kelle järgi tarbimine arvutatakse. Mõni perekond kasutab ainult LED lampe, teine ei pööra sellele tähelepanu. Ühele meeldib ruumitemperatuur 25C, teisele 20C. Ehk inimesed on erinevad ja seoses sellega oleks täiesti loomulik, et väike kõikumine on. Kuid miks see kõikumine nii suur siis on?

Peamised vead arvutuslikes energiamärgistes

Peamised vead, mida meie oleme näinud arvutuslikes energiamärgistes:

Ventilatsiooniga pole arvestatud – tegu on ühe kõige enamlevinud veaga või ka teatud juhtudel teadliku olukorraga, kus kogu õhu soojendamiseks mõeldud energia jäetakse üldse arvesse võtmata. Oleme näinud kortermajade renoveerimisprojekte, kuhu on sisse kirjutatud fresh klappide kasutamine ventilatsiooniks, esitatud on sõlmede joonised. Kuid projekti energiaarvutustes ventilatsiooni osa enam pole või on sealsed õhuvahetuse arvud “laest” võetud. Küsimise peale aga vastatakse – renoveerimisprojekti mahus oli ainult piirete soojustamine, mitte ventilatsioon! Ja edasi öeldakse, et ega inimesed ju niikuinii neid klappe väga palju ei kasuta….  Miks neid siis üldse vaja on? Ja samas on sellele projektile antud omavalitsuse poolt ehitusluba, sest arvutuste järgi tuleb C energiaklassi maja.

Põlemisõhuga mitte arvestamine – see punkt kattub osaliselt eelmise punktiga ja peamine probleem on olnud sellega eramajade juures. Nimelt nähakse ette ahjuga kütmine, kuid  põlemisõhu toimetamine ahju jäetakse lahendamata. Kui maja on üldiselt hästi ehitatud, siis on esimene suurem oht mittetäielik põlemine. Kui ikka ahi korralikult ei tõmba, siis lõpuks tabatakse ära, milles viga. Kuid tavaliselt on probleemiks hoopis pidev üle ventileerimine – mida rohkem ahju kütad, seda rohkem seinte ebatiheduste kaudu külma väljast sisse ruumidesse tõmmatakse. Hea ahju korral pole lõpuks probleem vast väga suur – kui põlemine lõppeb, siis kiirgab ahi ise juba sooja. Samuti on õhk korralikult ära ventileeritud – kuid küsimus tekib – kas seda nii suurt õhu vahetust kogu hoonest oli vaja?

Kõrvaltarbijate elektrikuluga ei ole arvestatud – taas väga levinud probleem. Energiaarvutustes on täiesti ära unustatud ja arvesse võtmata jäetud näiteks ventilatsiooniseadmete elektrikulu. Kui juhtub veel, et toimub õhu eelsoojendamine elektriga, siis võib see juba oluliselt mõjutada energiamärgise klasse, sest tarbimine on hoopis suurem.

Üldalade elektriseadmed ja tarbimised jäetakse arvesse võtmata – kõige levinumad on siin igasugused renni kütted, põranda kütted, kaldteede kütted. Kui nad on veel valesti seadistatud, siis võib tegu olla hiiglaslike kulukohtadega. Kuigi mitme sellise asja puhul võib öelda, et tegu ei ole ju hoone sisese tarbimisega – kuid nad on siiski osa hoone üldisest elektritarbimisest. Ja vaevalt, et tulevane korteri omanik on rõõmus avastades, et paberite järgi C energiaklassi majas on tema igakuine korteri küttearve 50EUR, kuid üldelektri tarbimine – 85EUR! (taas kahjuks konkreetne juhtum…)

Teised vead, mis mõjutavad energiamärgise klassi

Lisaks tüüpilistele arvutusvigadele on väga palju mõjutusi olnud ka järgnevatest põhjustest. Nendel juhtudel ei saa enam süüdistada projekteerijat vaid ehitusjärelevalvet ja ehitajat. Kuid kahjuks peavad omanikud nende tagajärgedega tegelema.

Väga vilets ehituskvaliteet – ei ole haruldased juhtumid, kus tegelik viletsa energiamärgise klassi põhjus on hoopis vilets ehituskvaliteet. Soojustust pole pandud korralikult, akende ja uste paled on jäetud korralikult soojustamata ja lihtsalt iluliistudega kaetud.

Ehitatud ei ole vastavalt projektile – taas üks väga levinud viga. Projektis on ette nähtud ühed seadmed – kuid paigaldati hoopis teised, mille tehnilised näitajad ei ole võrreldavad.

Lisatud on täiendavaid tarbijaid, mida projektis polnud. Kõige levinumateks on jahutusseadmed – projekt neid tihti ette ei näe, kuid arendaja ja ehitaja lepivad kokku, et paigaldatakse igale poole ka lisaks jahutusseadmed. Tulemuseks on olukord, kus suvel elektritarbimine tõuseb oluliselt soojade ilmadega ja lõpuks kogu maja tarbimine ja energiaklass halveneb.

Ehitaja on asendanud materjale – taas üks väga levinud probleem. Projektis oli ette nähtud aknad U arvuga 1,3, kuid ehitaja asendab need U arvuga 1,5. Esmapilgul tundub, et väike vahe, kuid kui võtame kogu hoone aknad lõpuks arvesse, siis võib see üsna palju mõjutada.

Vigasid võiks veel ja veel välja tuua. Kuid kahjuks on hetkel tõesti olukord, kus ostetud uus maja ei pruugi olla nii väikeste kuludega, kui arvate. Ehk meie soovitus – kui olete ostmas uut korterit või maja – laske see enne asjatundjal ka üle vaadata ja kontrollige, milline energiamärgis on väljastatud. Kui tegu on juba olemasoleva hoonega – siis küsige kasvõi mingi aja tarbimisandmed (võib ka ainult ühe korteri oma olla) ja laske kellegil teha kontrollarvutus. Kui ostate aga täiesti uue korteri või maja arendaja käest, siis vaadake juristidega lepingud üle – mis saab siis, kui ostetud maja või korter osutub siiski kordades kulukamsk, kui välja oli lubatud.

https://www.abaudit.eu/arvutuslik-projekti-energiamargis-kas-suur-bluff/

+

error: Mis sa munni mürad?

Jätkates sellel lehel nõustute KÜPSISTE kasutamisega lisa informatsioon

Käesoleval lehel on KÜPSISED automaatselt aktivseeritid, et anda teile parim võimalik sirvimisvõimalus. Kui jätkate selle veebisaidi kasutamist ilma seadeid muutmata või klõpsate allpool nuppu "OK", siis nõustute sellega.

Sulge