EHITUS.GURU

Populaarteaduslik meediakanal

Kalle Pilt: Hallitus siseruumides ja tervis

Hallitus on teaduskeeles mikroseente koloonia.

Need on seened, mis ei moodusta makroskoopilisi (silmaga nähtavaid) viljakehasid. Seega ei saagi me näha mikro- ehk hallitusseeni ühekaupa, näeme neid alles siis, kui need on koondunud kolooniaks. Hallitusseened lagundavad surnud orgaanilist ainet. Meie majades, korterites, büroodes, ladudes ja teistes inimese poolt kasutatavates hoonetes on hallitusseened alati olemas.

Mõju inimesele sõltub nii nende kogusest kui liigist. Hallitusseente liigilisust ja kontsentratsiooni õhus saab mõõta spetsiaalsete seadmetega ning see tegevus vajab väljaõpet. Mõõtühikuks on PMÜ/m3 (pesa moodustav ühik) ühes kuupmeetris õhus.

Lisaks eelpooltoodud mükotoksiinidele on paljud hallitusseened tugevad allergeenid ning mõjuvad halvasti hingamisteedele kuni astma sümptomiteni välja. Tundub, nagu oleksid hallitusseened väga ohtlikud, kuid mõju sõltub iga liigi puhul nende kontsentratsioonist õhus. Tavaliselt on see väike.

Soojal perioodil (kevad-suvi-sügis) on hallitusseente normaalne hulk siseõhus välisõhu omast väiksem. Talveperioodil võiks jääda kontsentratsioon alla 300 PMÜ/m3, kuid see sõltub ka liikidest, näiteks Stachybotrys chartarum´i avaldab inimestele mõju juba kontsentratsioonil 200 PMÜ/m3. Hallitusseente teket saab ennetada, sest need arenevad intensiivselt vaid soodsatel keskkonnatingimustel.

Hallitusseente arenguks vajalikud tingimused ja nende vähendamise võimalused:

Toitained. Seened toituvad vahetus kontaktis toitaineallikaga – nad elavad otse selle peal või sees. Kuna mikroseened ei ole toitainete suhtes eriti valivad, võivad nad toituda isegi veepiisas leiduvatest orgaanilistest ainetest.

Toitainete kättesaadavust saab vähendada lihtsalt – selleks hoidke ruumid puhtad orgaanilistest jäätmetest. Kasutage toiduvalmistamisel väljatõmmet, et orgaanilistest ainetest rikas ja niiske õhk hoonest välja juhtida, koristage regulaarselt ruume (eriti toidu hoiustamise-, kasutamise- ja valmistamisega seotuid), kontrollige toiduainete säilivusaegau ja utiliseerige riknenud toiduained koheselt, tühjendage regulaarselt prügikaste jne. Sageli leiame hallituskahjustuse ülevaatusel, et paljud inimesed ei järgi hügieenireegleid ja hiljem kurdavad, miks küll hallitus nende juures nii kiirelt areneb.

Temperatuur. Hallitusseened kasvavad väga laias temperatuurivahemikus -5ºC kuni +50ºC, kuid optimaalne on neile 20-30 ºC, mis kattub inimesele sobiva ruumide sisetemperatuuriga (18-22 ºC). Seega saab mikroseente levikut temperatuuriga mõjutada ainult ruumides, kus inimesed pidevalt ei viibi (laod, keldrid jne). Siiski tasuks ka töö-, puhke- ja eluruumides ning üldkasutatavates hoonetes vältida ülekütmist. Hallitusseente arengut piirab jahe ja ennekõike kuiv õhk.

Hapnik ja valgus. Hallitusseened võivad kasvada nii hapniku juuresolekul kui ka ilma, nad on fakultatiivsed aeroobid. Enamus hallitusseeni ei vaja oma elutegevuseks valgust. Ultraviolettkiirguse (UV) teatud lainepikkused on enamusele mikroseentele surmavad, seeneniidistik on UV kiirgusele tundlikum kui eosed. UV kiirgus sisaldub päikesevalguses, kuid seda tekitavad ka spetsiaalsed UV lambid (tähistus TUV). Lampide kasutamisel tuleb rangelt järgida juhiseid, sest nende poolt tekitatud kiirgus pole tervislik ka inimesele. Pigem laske päike tuppa – kasutage Eestimaa väheseid päikeselisi päevi ja tõmmake neil päevadel kardinad eest.

Osoon (O3), mida leidub õhu maalähedastes kihtides koguses 0,001 – 0,03 ppm (part per million ehk 1/106 osa), on samuti hallitusseentele negatiivse mõjuga. Ruumide tuulutamisel tunneme värske õhu lõhna, mis tulenebki osoonist. Siseruumides laguneb osoon umbes 20 minutiga hapnikuks (O2), kuid sellest ajast piisab, et hallitusseente kogust õhus vähendada. Tuulutage ruume, värske (mõõdukalt osoonirikas) õhk on kasulik inimesele ja kahjulik hallitusseentele. Ruumide tuulutamisel ning ventilatsioonil on ka teisi positiivseid mõjusid ruumi sisekliimale, näiteks õhuniiskuse vähendamine.

Niiskus. Niiskusel on hallitusseente arenemisel kõige olulisem roll. Enamus eoseid vajab kasvuks suhtelist õhuniiskust (RH) üle 70%. Alla 30% RH puhul enamuse mikroseente kasv peatub. Ruumides on kütteperioodil tavaliselt suhteliseks niiskuseks 25-40%, mis on inimesele liiga kuiv. Ülejäänud ajal on see 40-60%, suve ja sügisperioodil tõuseb suhteline õhuniiskus ruumides sageli üle 70%, mis on hallitusseente arenguks soodne. Märgade pindade läheduses on õhuniiskus pidevalt kõrgem kui ülejäänud ruumis.

Paneelmajade viimasel korrusel on hallitusseente kolooniad sagedased just seetõttu, et talvel on ruumide sisetemperatuur kõrge ja välistemperatuur madal ning kui seinad ja katuslagi on soojustamata, hakkab toaõhus leiduv niiskus kondenseeruma neile pindadele, luues hallitusseentele ideaalse keskkonna. Sama võib täheldada ka akende ümbruses, välisseinte nurkades, laeäärtes ja mujal, kus soe ja külm õhk ruumi sisepinnal kokku puutuvad. Põhjuseks võib olla ebapiisav soojustus või külmasillad. Õigem on soojustada seina väljastpoolt.

Saunas, duširuumis, vannis, basseinis ja teistes kohtades, kus on lahtine vesi ja pritsmed, tuleb tagada korralik ventilatsioon. See peaks töötama kuni ruumi täieliku kuivamiseni, mitte pelgalt ruumi kasutamise lõpetamiseni.

Kui mingil põhjusel on hallitus siiski tekkinud, tuleb esmajärjekorras likvideerida põhjused. Kui te ise probleemist jagu ei saa, siis pidage nõu spetsialistiga.


http://www.meiekodu.ee/est/infoleht/Hallitus_siseruumides_ja_tervis_16032015

error: My friend-sõber :)

Jätkates sellel lehel nõustute KÜPSISTE kasutamisega lisa informatsioon

Käesoleval lehel on KÜPSISED automaatselt aktivseeritid, et anda teile parim võimalik sirvimisvõimalus. Kui jätkate selle veebisaidi kasutamist ilma seadeid muutmata või klõpsate allpool nuppu "OK", siis nõustute sellega.

Sulge