EHITUS.GURU

Populaarteaduslik meediakanal

Maja seisukord sõltub keldrist

Autoteeninduses töötavast Tiidust (39) sai mõni aeg tagasi majaomanik. Endine peremees kiitis vanemat sorti puumaja üles ja küsis hingehinda. Nüüd, kui pere on seal kolm kuud elanud, pole Tiit rahul ei maja katuse, seinapalkide ega keldriga.

«Ehituse eelarve on ammu lõhki, nüüd vaatame, millisest pangast soodsamalt laenu saab,» on abikaasa rassimisega kursis ka pereema Maie. Kõige suurem mure on naisel keldri pärast: «Kelder on rõske, ma ei tea, kas seda viimased kümme aastat üldse kasutatud ongi.»

Niiske kelder mädandab ka seinu

Tehnikadoktor Tõnu Keskküla on viimaste aastate jooksul nii Tartus kui ka Tallinnas koostanud tehnilist ekspertiisi sadadele majadele ja kummutab väite, nagu oleks kehva keldri puhul maja tervikuna väga kehvas korras. «Nõukogudeaja normid kandevõime seisukohalt olid üsna korralikud. Nii et lähemas tulevikus meil sisse midagi ei kuku,» kinnitab inseneribüroo Nortem juhataja Keskküla. Sama ei saa väita aga eelmise sajandi algul ehitatud Karlova ja Supilinna puumajade kohta.
Keskkülale piisab vaid keldriaknast, et öelda, milline olukord valitseb ruumis. Lisaks sellele, et niiske ja külma keldri peal (loe: esimesel korrusel) on halb elada, mädandab see puitmaja puhul ka seinu. «Kui selline maja lahti võtta, on kaks rida palke mädad. Nii puu- kui ka kivimajal peab alati olema hüdroisolatsioon, aga sada aastat tagasi seda ei tehtud,» ütleb Keskküla. «Kõigepealt tuleb jälgida, et torud saaksid korda, piirded oleksid soojad ja niiskus pääseks välja – keldriaknad peavad olema korras ja kindlasti suvel ka avatavad, et tuulutada saaks,» ütleb Keskküla.
+
Nõukogudeajal üritati ka keldritesse ehitada ventilatsioonilõõrid, kuid nüüd on sellest loobutud. See-eest soovitab Keskküla hallituse vältimiseks endiselt katta keldriseinad lubivärviga. «Lubivärv laseb õhku läbi ja on veekindel. Seni pole ma veel ühtegi sama head õhku läbilaskvat värvi leidnud. Lateksvärv kipub ikkagi niiskuse käes maha kooruma,» kinnitab Keskküla. «Keldris peaks olema 5 soojakraadi, sest paneelelamute kõige suurem probleem ongi esimese korruse külmad põrandad. Sageli hoiavad inimesed aknad paokil, et kartul seisaks, aga siis on esimese korruse toad külmad ja lapsed alailma kopsupõletikus. Need, kes kurdavad, et kelder on liiga soe, ei ela esimesel korrusel,» on Keskküla sõnul asjal mitu tahku
+
Soojustamiseks sobib vahtpolüstürool
+
Korralik peremees seab septembris keldri talvekorda. «Elementaarne, et aknaklaasid oleksid terved ja aknad käiksid korralikult kinni. Kui esimese korruse põrand on väga külm, on kõige lihtsam soojustamiseks kleepida keldri lakke kiht 50 mm paksust vahtpolüstürooli,» soovitab Keskküla. Et kelder talvel liialt maha ei jahtuks, on tähtsad ka uksed. «Oluline on, et korralik uks ka korralikult kinni pandaks, mitte ei hoitaks seda kasside pärast ristseliti lahti. Pealegi kraabivad poolmetsikud neljajalgsed küttetorudelt soojusisolatsiooni lahti,» ei mõista Keskküla mõningate korrusmajaelanike käitumist. «Näiteks Norras aga, kui mõne elumaja keldris tekib vaba pind, renditakse see välja,» vihjab Keskküla võimalusele kelder raha teenima panna.
+
Eesti inimene on liiga enesekindel
+
«Hiljuti oli kaks sellist juhust, kus naisterahvad ostsid vanemat tüüpi kallid majad, alles pärast seda tulid minu juurde ja küsisid tehnilist ekspertiisi,» on inseneribüroo Nortem juhataja Tõnu Keskküla sõnul Eesti inimene liiga enesekindel. Pärast selguski, et maja kandekonstruktsioon on äärmiselt viletsas seisukorras ja ei jäänudki muud üle, kui maja üle värvida ja kiiresti taas maha müüa. Samuti tuleb ekspertiis kasuks enne renoveerima asumist, et töid õiges järjekorras alustada. Keskküla sõnul tuleks renoveerimist alustada kõige halvemas olukorras olevast asjast, sest seal tasub raha end kõige rutem ära. «Kelder on maja üks oluline osa, kuid probleemide rägastikust on katus kõige tähtsam: kui katus jookseb läbi, siis tavaliselt tuleb sealt ka alustada,» ütleb Keskküla. Korruselamutes aga annab Keskküla hinnangul kõige kiiremini kasu küttesüsteemi kaasajastamine. «Järgmiseks kokkuhoiuallikaks on välispiirete soojustamine, sealt edasi elektrisüsteemide väljavahetamine, sest 1950.-60. aastatel ehitatud majades on need väga vanad ja tükati äärmiselt ohtlikud,» soovitab Keskküla hoolega vaagida, mis järjekorras ja kuhu investeerida, et mitte raha raisata.
+
+
error: My friend-sõber :)

Jätkates sellel lehel nõustute KÜPSISTE kasutamisega lisa informatsioon

Käesoleval lehel on KÜPSISED automaatselt aktivseeritid, et anda teile parim võimalik sirvimisvõimalus. Kui jätkate selle veebisaidi kasutamist ilma seadeid muutmata või klõpsate allpool nuppu "OK", siis nõustute sellega.

Sulge