EHITUS.GURU

Populaarteaduslik meediakanal

Mis on radoon ning miks kontrollida selle taset enne ehitama asumist?

Tervisele ohtliku mürkgaasi – radooni – tõrjega peaks alustama juba ehituse algfaasis, ent eriti oluline on end teemaga kurssi viia juhul, kui majale hakatakse ehitama keldrikorrust.

„Radioaktiivne mürkgaas radoon on lõhnatu, maitsetu ja värvitu, mistõttu inimene ei suuda seda niisama tuvastada ning taset saab kontrollida vaid spetsiaalsete aparaatidega,“ ütleb Radoonitõrjekeskuse spetsialist Mait Saar.
Eestis leiab radooni igal pool, kuigi on kõrgema ja madalama tasemega alasid. Saare sõnul on koostatud ka esialgne radooniriski kaart, kus kõrgemasse kategooriasse kuulub põhjarannik, kuid ka lõunas tekitab moreen radoonikiirgust. Radooniuuringut tuleks teha enne hoone ehitamist antud alal – nii saab projekteerijale anda lähteülesande, kas ja millist tõket on vaja. Radoonitõrjekeskus saab mõõta mürkgaasi taset ka juba valmis hoones, tuvastades, palju on tõketest kasu või kas vundament laseb radooni läbi.
Enim tähelepanu peaks Saare sõnul radoonitõrjele pöörama hoonete puhul, mille töö- või eluruumid asuvad keldrikorrustel, kuna sellisel juhul on lisaks põrandale ohuallikad ka seinad. „Samuti need kohad, kus hoones suitsetatakse või on seal mingid muud keemilised aurud või tolmud. Sellisel juhul jääb radooni kopsudesse oluliselt rohkem ning haigestumise risk tõuseb märgatavalt,“ lisab Saar.
Kui hoone on valmis ja selgub, et radoonitase on liiga kõrge, tuleb leida kohad, kust radoon sisse pääseb. Iga hoone on Saare sõnul erinev ja kindlasti peaks nõu pidama ehitusvaldkonnas pädeva inimesega.
Ohtlikke ja vähem ohtlikke hooneid liigitada on raske, kuna radoonitase maapinnas on väga kõikuv, samuti erinevad hoone vundamendi läbilaskvuse võime, uste-akende avamise sagedus ning ventilatsiooni tõhusus. „Pidevalt lahtiste uste ja hea ventilatsiooniga kaubanduskeskusel ning keldrikorrusel asuval väikesel kontoriruumil on vahe,“ ütleb Saar, et kui 0-korrusel asuv tööruum on madala radoonitasemega alal, seal probleeme ei teki, ent keskus ise võib olla radoonirikkal pinnasel. Oht tekib siiski keskuses töötavatel inimestel, mitte klientidel.
Kindlaim moodus teada saamiseks, kas hoonet hakatakse ehitama radooniohtlikule alale või kas valmis oleva hoone vundamendist lekib mürkgaasi, on mõõtmine. Seejärel selgub, kas tõkete kasutamine on vajalik. Kui jah, tuleb maja projekteerijal vastavad meetmed projekti sisse kirjutada. Kuigi Radoonitõrjekeskus otseselt projekteerimisega ei tegele, saavad nad parima tulemuse saavutamiseks igati abiks olla. „Samuti on olemas meil kõik vahendid nii tuulutuse väljaehitamiseks, radoonikiled ning tarvikud tõkete rajamiseks,“ kinnitab Saar.
Esimese radoonitaseme kontrolli peaks tegema kohe esimesel talvel pärast hoone valmimist ning olenevalt radooniohust võiks antud hoones teha kontrollmõõtmisi viie aasta tagant, olemaks kindel, et paigaldatud tõkked on kõik terved ja tuulutustorustik toimib.
Valmishoone puhul tuleks teha pikem mõõtmine talvekuudel (suvekuudel on radoonitase hoones madalam, kuna aknad on tihti lahti ning samuti pääseb radoon külmumata pinnase korral maapinnast välja ka hoone kõrvalt). Hoones gaasitaseme mõõtmiseks pakub Radoonitõrjekeskus väikest suitsupaki suurust seadet, mille võib rentida nii koju kui ka kontorisse (näiteks sekretär oma lauanurgale), et teada saada, kui kõrge on radoonitase magamistoas või töökohal.

Lisa kommentaar

error: Mis sa munni mürad?

Jätkates sellel lehel nõustute KÜPSISTE kasutamisega lisa informatsioon

Käesoleval lehel on KÜPSISED automaatselt aktivseeritid, et anda teile parim võimalik sirvimisvõimalus. Kui jätkate selle veebisaidi kasutamist ilma seadeid muutmata või klõpsate allpool nuppu "OK", siis nõustute sellega.

Sulge