EHITUS.GURU

Populaarteaduslik meediakanal

Georgi Samuel: Sammuheli isolatsioonist

Kas Eestis on lubatud ehitada korterelamuid, milles ülemisest korterist pärinev sammumüra (müra, mis tekib kõndimisest või muudest dünaamilistest toimingutest) häirib alumise korteri asukaid?

Eestis pole seni omi ehituslikke mürakaitsenorme, mis piiraksid müra levimist hoones. On olemas Eesti projekteerimisnormide (EPN) “Ehitiste heliisolatsiooninõuded” eelnõu (EPN 16.1) ja see on avaldatud ETkartoteegis juunis 1997 (ET-1 0403-0199). Selle punkti 2.1.1 kohaselt peab ühest korterist teise levimisel olema löögimü- rataseme indeks taandatud L´n,w≤ 53 dB. Veidi lihtsustatult: teises korteris tekkinud löögimüra peab piirdetarind vähendama vähemalt 53 dB võrra.

EPN 16.1 kohaselt on tarindi müraisolatsiooni arvväärtus mõõdetav standardite EN ISO 140-3 ja EN ISO 140-4,6,7 järgi ning mõõtmistulemuste hindamiseks tuleb kasutada standardeid EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2. Kuivõrd nimetatud on (ingliskeelsetena, muutumatul kujul) üle võetud Eesti standarditeks, tuleb tänapäeval järgida sama numeratsiooniga standardeid, mille ees on tähis EVS-EN ISO. Sammumüra mõõtmiseks vajatakse standardset sammumürageneraatorit ja standardset mü- ramõõturit. Eestis on vastav mõõtmisaparatuur olemas.

Ülalesitatud nõue on ka Eesti oma normide puudumise tingimustes üldtunnustatud ehitusreegel, sest tegelikult sama arvväärtus on löögimüra isolatsiooni lubatud alampiiriks enamikus lääneriikides (parameeter on tunnustatud paljudes välisriikides ehk üldtunnustatud). Üldtunnustatud tehnikareegleid käsib ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel järgida planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) paragrahv 43. Kui sammumüra isolatsioon on pärast 1995. aastat ehitatud korterelamutes kas projekteeritult või mõõtmisel tuvastatult ülaltoodust väiksem, on minu arvates rikutud antud seadusesätet (antud küsimuses olid üldtunnustatud ehitusreeglid olemas ka enne EPN 16.1 avaldamist). Saksa õigusaktid kohustavad projekteerijat ja ehitajat järgima just nimelt üldtunnustatud tehnikareegleid, mille all tehnikaringkondade selgituse kohaselt võib mõista mis tahes tehnilise sisuga dokumenti, mis on teoreetiliselt põhjendatud, praktikas ennast õigustanud ja asjassepuutuva üldsuse poolt tunnustatud. Saksa juristid ei sekku termini määratlemisse (see pole õigusaktides lahti seletatud), kuna seda peetakse üldtunnustatud terminiks. Ka eesti keeles on nii tehnikareeglid, ehitusreeglid (vn k stroitelnõje pravila) ning üldtunnustatud vähemalt tehnikaringkondades tavamõisted. Ka endise Nõukogude Liidu normdokumentides SNiP (= ehitusnormid ja -reeglid) oli sammumüra normitud ligilähedaselt samana, kui määratleb EPN 16.1 (iseasi on, et norme karistamatult ei järgitud). Seega, kui keegi väidab, et alloleva korteri kasutaja huve tohib kahjustada, kuivõrd norme ei ole, siis tuleb tal silmas pidada, et Eesti oma normi puudumise tingimustes peaks jätkuvalt kehtima seni õiguslikult tühistamata Nõukogude Liidu SNiP, mis erineb EPN 16.1 suhtes küll kuigivõrd arvsuuruste, mõistete sisu ja mõõtmismeetodite poolest, ent sellegipoolest kaitseb alloleva korteri asukaid nii, nagu seda võib välja lugeda Eesti Vabariigi põhiseadusest ning planeerimis- ja ehitusseadusest.

Osundagem: Põhiseaduse § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimvää- rikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Üks selliseid muid õigusi, mis on eeskujumaades kaitstud ning peaks olema kaitstud ka Eestis, on õigus viibida oma kodus häirimatult (ka mittesoovimatust mürast). Paraku saab korteri ostja või üürija teada, et tema seda õigust on rikutud mitte korteri ostmisel või üürimisel, vaid alles siis, kui ülalt kostavad sammud või muu taoline müra. Põhiseaduse rikkumise peale on küll võimalik kaevata, kuid see protseduur on keeruline, aeganõudev ja kallis ning tulemus võib sõltuda sellest, kumma poole advokaati tasustatakse kõrgemalt. Lihtsam oleks lähtuda rahvusvaheliselt üldtuntud asjaolust, et soovimatu müra on tervist ohustav tegur (soodustab teatud haiguste tekkimist ja püsimist). Kui korterelamu on projekteeritud ja/või ehitatud nii, et selle asukatel tuleb taluda soovimatut müra, siis on otseselt rikutud planeerimis- ja ehitusseadust.

Osundagem: Põhiseaduse § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimvää- rikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Üks selliseid muid õigusi, mis on eeskujumaades kaitstud ning peaks olema kaitstud ka Eestis, on õigus viibida oma kodus häirimatult (ka mittesoovimatust mürast). Paraku saab korteri ostja või üürija teada, et tema seda õigust on rikutud mitte korteri ostmisel või üürimisel, vaid alles siis, kui ülalt kostavad sammud või muu taoline müra. Põhiseaduse rikkumise peale on küll võimalik kaevata, kuid see protseduur on keeruline, aeganõudev ja kallis ning tulemus võib sõltuda sellest, kumma poole advokaati tasustatakse kõrgemalt. Lihtsam oleks lähtuda rahvusvaheliselt üldtuntud asjaolust, et soovimatu müra on tervist ohustav tegur (soodustab teatud haiguste tekkimist ja püsimist). Kui korterelamu on projekteeritud ja/või ehitatud nii, et selle asukatel tuleb taluda soovimatut müra, siis on otseselt rikutud planeerimis- ja ehitusseadust.

Osundagem: § 43 Ehitisele esitatavad nõuded. (1) ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud tehnikareeglite [esiletoomised käesoleva artikli autorilt] järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest nii, et: ……… 2) see ei tekitaks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale. Seega peaks vastuväitja vaidlustama üldtunnustatud seisukoha, et soovimatu müra ohustab tervist (või leidma tõendeid, et ohtlik piir kulgeb müraisolatsiooni palju madalamal tasemel) ehk siis esinema avaldusega, et müraisolatsiooni normitud tase eeskujumaades, endises Nõukogude Liidus ning Eesti projekteerimisnormides (16.1) ei kujuta endast vaatamata eelnõu heakskiidule Ehitusreeglite Nõukogus üldtunnustatud tehnikareegleid. Lõppeks, müra on ka sotsiaalne tegur. Juba poolteist sajandit tagasi kandis Hollandi kuninglik inseneride selts kuningas Leopold II-le ette: “Kui inimestel tuleb elada halvemates tingimustes kui koduloomadel, võib neilt oodata mis tahes perverssusi.” (Vaba tõlge inglise keelest.) Sest ajast on Hollandis korterelamuid ehituslikult normitud. Meie ei ole seni veel nii kaugele jõudnud…

Georgi Samuel
Majandusministeeriumi ehitus ja elamuosakonna peaspetsialist

Ehitaja 1-2(65-66) 2002

error: My friend-sõber :)

Jätkates sellel lehel nõustute KÜPSISTE kasutamisega lisa informatsioon

Käesoleval lehel on KÜPSISED automaatselt aktivseeritid, et anda teile parim võimalik sirvimisvõimalus. Kui jätkate selle veebisaidi kasutamist ilma seadeid muutmata või klõpsate allpool nuppu "OK", siis nõustute sellega.

Sulge